Kasutatud kirjandus

Melkusová, J. Alternative Education Focusing on Dalton Plan. (2011). Diploma Thesis. Masaryk University Brno.

Moškvanová, V. Aspects of the Dalton Plan in Teaching English. (2009). Bachelor Thesis. Masaryk University Brno.

Käis, J. Kooliuuendusest Daltoni plaani alusel. (1928). Kasvatusest nr 5/1928

Reform Pedagogics. Dalton Education (s.a). Külastatud 06.04.2012, aadressil http://projectos.iec.uminho.pt/telmie/hengelo/reforped/dalton/onder.html

Helen Parkhurst  - who was she? (s.a) Külastatud 03.04.2012, aadressil http://projectos.iec.uminho.pt/telmie/hengelo/reforped/theory/theory.html

Encyclopaedia Britannica (s.a) Külastatud 03.04.2012, aadressil http://www.britannica.com/EBchecked/topic/444145/Helen-Parkhurst

Helen Parkhurst (s.a) Parkhurst Family Journal. külastatud 05.04.2012, aadressil www.parkhurstfamily.org/journal/Volume1_Number4.pdf

 http://crossway-community.org/news-and-events/press-release/community-montessori-charter-school-westfield-wheaton-our-glass-classr

Autori järelkaja

Pean ausalt tunnistama, et seda teabeväravat koostama hakates teadsin Helen Parkhurst'i ja Daltoni plaani kohta suhteliselt vähe. Millegi pärast tundub mulle, et Dalton'i plaan pole kunagi päriselt saanud nii palju tunnustust nagu ta seda tegelikult vääriks. Helen Parkhurst'i idee on minu arvates väga hea ja annab õpilastele võimaluse areneda omas tempos, oma võimetele vastavalt, aga see kõik toimub õpilase enda tajutud vastutusel, mis omakorda õpetab lapsi vastutust võtma oma tegemiste ja tegemata jätmiste üle. Just vastutuse võtmise oskus on tänapäeva laste valupunktiks ja see on minu arvates alustala, et oma elus ja töös edukaks saada.

Pedagoogika arengu jooksul on erinevate haritlaste poolt välja käidud ja töötatud erinevaid suundi ja mõtteid selle kohta kuidas ikka peaks lapsi õpetama. Mõned neist on kogunud rohkem tuntust ja on senini rakendatavad ning teised on jäänud kuidagi unustuste hõlma. Mind omakorda hämmastab see, et Dalton'i plaan on populaarne just teatud riikides nagu näiteks Holland, Tšehhi, USA, Jaapan ja paljudes teistes riikides pole see õpetajaid ja haridusteadlasi veenda suutnud. Võib-olla on põhjuseks see, et Dalton'i plaani järgi õpetades peab õpetaja olema väga pädev ning lihtsam on see tund tavakooli mõttes lihtsalt ära anda.

Mulle tundub, et mitte ainult ajalool pole tendents korduda, vaid sama kehtib ka hariduslike ideede kohta - üha enam hakatakse "vana" taasavastama. Lapsekesksus, iseseisvus, kogemusest õppimine on vähesed märksõnad, mis iseloomustavad järjest enam seda kuidas me tahame, et meie lapsi õpetatakse. Usun siiralt, et kõik need omal ajastul tekkinud uuenduslikud ideed kasvatuses põimuvad taas meie haridusse ning tundub, et aeg on selleks juba üsna küps.

Dalton'i koolid mujal maailmas

Kõige tähtsamad ja edukamad Daltoni erakoolid asuvad:

New Yorgis, USA-s (http://www.dalton.org/ )

Asham'i kool Sydneys, Austraalias (http://www.ascham.nsw.edu.au/ )












Tokyo ja Nagoya koolid Jaapanis ( http://www.dalton-school.ed.jp )

Kõige mõjukam ja suurem Daltoni Assotsiatsioon  Euroopas asub Hollandis ( http://www.dalton.nl ), kus üle kogu riigi on kokku üle 330 põhi- ja keskkooli, kus õpetatakse lapsi Dalton'i plaani järgi.

Teiste riikide hulka, kus samuti vähemal või suuremal määral Dalton'i plaani järgi lastele õpetusi jagatakse, kuuluvad: Austria, Hiina, Tšehhi, Belgia, Ungari, Põhja-Iirimaa ja Venemaa.

Dalton'i kool USA-s

Kõige tuntumaks Dalton'i plaani järgivaks kooliks on Dalton'i kool NY-s, mida algupäraselt kutsuti ka Children's University School. Tegemist on esimese Dalton'i kooliga, mille rajas 1919. aastal Helen Parkhurst ning see baseerub kolmes erinevas hoones Manhattanil, New Yorgis. Koolis õpib umbes 1300 õpilast, alates lasteaiast ning lõpetades 12. klassiga.

New Yorgi Dalton'i kooli peahoone

Dalton'i kooli eesmärgiks on tagada õpilastele väga hea haridus, mis võtab arvesse iga õpilase huve, võimalusi ja vajadusi ning seda kõike ühise õppekava raames.

Dalton'i kooli moto - "Go forth unafraid"

Lisainformatsiooni Dalton'i kooli kohta New Yorgis saab kooli koduleheküljelt, mis on väga informatiivne - http://dalton.org/

Kooli populaarsusest ja lõpetajate edukusest õppima asumisel USA eliitülikoolidesse saab muuhulgas lugeda sellelt ülevaatlikult leheküljelt - http://en.wikipedia.org/wiki/Dalton_School

Dalton'i plaani positiivsed ja negatiivsed küljed

Dalton'i plaani positiivsed aspektid: 

• õpilased vastutavad ise oma õppeprotsessi eest

• õpilased saavad areneda ja õppida omas tempos

• sundimatu õhkkond klassis

• koostööoskuste arenemine

• iseseisvuse ja vastutuse võtmise areng

• andekatel ja vähem andekatel lastel on võimalus vastavalt oma potentsiaalile areneda ja õppida

• õpetaja pole juht, vaid pigem nõustaja

• aja kasutamise oskuse areng

Dalton'i plaani negatiivsed aspektid:

• omandatud õppekava kehv tõestatavus

• mittesüsteemne teadmiste omandamine

• vastutus õppeprotsessi eest õpilasel (ei sobi igale lapsele)

• õpetaja professionaalsusele kõrgendatud nõudmised

• gruppides töötamisel teiste õpilaste segamine müra tekitamise läbi

• ei tunnustata õpilaste koduseid töid

Dalton'i plaani rakendamine praktikas

Daltoni koolis on harilike klasside asemel üksikute õppeainete jaoks tööruumid — „laboratooriumid” . Ruumide puudusel võib korraldada kaks-kolm „ainenurka” ühes ja samas ruumis, nagu seda tegigi Parkhurst oma esimestel katsetel. Nendesse laboratooriumidesse koondatakse kõik koolis leiduvad õppeabinõud, vastavalt õppeainele: katseriistad, mudelid, tabe­lid, kaardid jne; tähtsaim osa laboratooriu­mi sisseseadest on aga raamatukogu tarvilike õppe-, käsi-, lugemis- ja sõnaraamatutega. Need väikesed raamatukogud seisavad kappides või isegi lahtistel riiulitel tarvitamiseks töö­tundide ajal.

Hogeschool Edith Stein, Holland. Laboratoorium.

Hogeschool Edith Stein, Holland. Iseseisvaks tööks mõeldud õppevahendid - ja materjalid.

„Laboratooriumi” mööbliks on ha­rilikud lauad ja toolid; kapid, riiulid ja alused õppevahendite jaoks; seinu kata­vad, niipalju kui seal ruumi jääb, seina­tahvlid. „Laboratoorse” tööviisi juures õpetatakse vähe, peamiselt aga õpitakse isetegevalt.

Õpilane ise valib teatava konkreetse ülesande või küsimuse iseseisvaks läbitöötamiseks. Need ülesanded ja küsimused on töötatud välja õpetaja poolt n. n. tööjuhatustena. Nooremate õpi­laste jaoks on tööjuhatused harilikult nädalateemad, vanemate juures — kuu­töö. Valitud töö siht peab olema õpila­sele täiesti selge. Sama selge peab ole­ma temale ülesande sisu täies ulatuses. Vanemad õpilased võivad isegi võtta osa kogu aasta töökava väljatöötamisest, mis selgitab neile nende töö kaugemat lõppsihti.

Iga õpetaja annab omas aines kolmeastmelised tööjuhised minimaal­sete, keskmiste ja maksimaalsete nõue­tega, et võimaldada õpilastele töö vali­kut individuaalsete võimete järgi. Parkhursti kõrgemaks ideaaliks ongi õppetöö kohandamine iga õpilase või­metele ja huvidele. Valides oma maitse järgi töökava ja siis iseseisvalt tööta­des, näeb õpilane ise missugusel alal on temal tugevamad võimed ja õpib õieti hindama vaeva ning aega, mida tuleb pü­hendada üksikutele ainetele.

Alal, kus õpilasel on head võimed ja mille vastu tal ka huvi on, valib ta maksimumkava.  Aines, mis valmistab talle raskusi töötab õpilane miinimumkava järgi. Sellel on ülisuur tähtsus õpilase tööedus: koolis kaob mahajäänud, nõrga õpilase mõiste. Nõrgemate annetega õpilane ei jää teatavas aines  kellestki maha, sest tal pole kedagi taga ajada. Ta valib töömiinimumi ja töötab oma jõukohases tempos, ilma et oleks karta teiste õpilaste ette jõudmist. Samuti ei tunne õpilane ennast teistest mahajää­nud olevat pärast pikemat puudumist, näit. haiguse puhul, olgugi et tal tuleb siis rohkem töötada. 

Andekate õpilaste võimed leiavad samuti Daltoni-süsteemis täielikku are­nemist. Nende kiirele mõtlemisele ja sügavamatele huvidele ei ole enam takistuseks nõrgemate õpilaste aeglane edasijõudmine.

Tööjuhised on Daltoni kavas olu­lise tähtsusega. Parkhurst ise arvab, et kogu töö edu olenebki sellest kuivõrd juhised on läbi mõeldud ja täpsalt välja töötatud. Õpetajal tuleb arvestada töö määramisel õpi­laste võimeid, andes õpilastele jõukohaseid ülesandeid.

Tööjuhised peavad olema tingi­mata kirjalikud. Nad sisaldavad hari­likult järgmisi punkte:

1. Sissejuhatus huvi äratamiseks uue ülesande vastu.
2. Teema ehk ülesande tuum.
3. Juhised töötamiseks.
4. Ülesanded lugemiseks, kirjutamiseks, päheõppimiseks jne.
5. Tarvisminevad õppeabinõud, mis leiduvad laboratooriumis; kirjanduslikud allikaid.
6. Jooniste, mudelite valmistamine ja teised tööd, mis seotud antud ülesandega.
7. Töö arvestamine ülesande täit­misel. 

Individuaalse töö kõrval tööjuhiste järgi tarvitatakse ka rühmatööd, kus õpilased jaotavad endi vahel laiema teema üksikud osad ja aitavad üksteist töö läbiviimisel. Iga õppeaasta ja õppeaine kava ja­guneb kümneks kuuülesandeks ja need oma kord neljaks nädalateemaks.

Individuaalse laboratoorse töö kõrval on Daltoni koolides igapäev ka harilikke „klassitunde”. Sel viisil sün­nib usuõpetuse, laulmise, võimlemise ja võõrkeelte õpetamine, kus individuaalne tööviis ei ole otstarbekas. Peale selle on ka ühiseid tunde selleks, et teha aine tervikulise osa läbitöötamise järel tarvilikke kokkuvõtteid ja arutada ühiselt töö kestel tekkinud küsimusi. Ka võib õpetaja üldisi juhiseid anda kogu klassile enne ülesande täitmist, näi­teks matemaatikas põhivalemite tuleta­mine jne.

Edukaks töötamiseks Daltoni kava järgi on tingimata tarvilik õige aja jaotamine ja selle kasutamine õpilase enda poolt. Õpilase töö annab seda pare­maid tulemusi, mida paremini ta oskab arvestada talle antud aega, tarvisminevat jõukulu ja huvi asja vastu ning kõike seda tasakaalustada.