Dalton'i plaani rakendamine praktikas

Daltoni koolis on harilike klasside asemel üksikute õppeainete jaoks tööruumid — „laboratooriumid” . Ruumide puudusel võib korraldada kaks-kolm „ainenurka” ühes ja samas ruumis, nagu seda tegigi Parkhurst oma esimestel katsetel. Nendesse laboratooriumidesse koondatakse kõik koolis leiduvad õppeabinõud, vastavalt õppeainele: katseriistad, mudelid, tabe­lid, kaardid jne; tähtsaim osa laboratooriu­mi sisseseadest on aga raamatukogu tarvilike õppe-, käsi-, lugemis- ja sõnaraamatutega. Need väikesed raamatukogud seisavad kappides või isegi lahtistel riiulitel tarvitamiseks töö­tundide ajal.

Hogeschool Edith Stein, Holland. Laboratoorium.

Hogeschool Edith Stein, Holland. Iseseisvaks tööks mõeldud õppevahendid - ja materjalid.

„Laboratooriumi” mööbliks on ha­rilikud lauad ja toolid; kapid, riiulid ja alused õppevahendite jaoks; seinu kata­vad, niipalju kui seal ruumi jääb, seina­tahvlid. „Laboratoorse” tööviisi juures õpetatakse vähe, peamiselt aga õpitakse isetegevalt.

Õpilane ise valib teatava konkreetse ülesande või küsimuse iseseisvaks läbitöötamiseks. Need ülesanded ja küsimused on töötatud välja õpetaja poolt n. n. tööjuhatustena. Nooremate õpi­laste jaoks on tööjuhatused harilikult nädalateemad, vanemate juures — kuu­töö. Valitud töö siht peab olema õpila­sele täiesti selge. Sama selge peab ole­ma temale ülesande sisu täies ulatuses. Vanemad õpilased võivad isegi võtta osa kogu aasta töökava väljatöötamisest, mis selgitab neile nende töö kaugemat lõppsihti.

Iga õpetaja annab omas aines kolmeastmelised tööjuhised minimaal­sete, keskmiste ja maksimaalsete nõue­tega, et võimaldada õpilastele töö vali­kut individuaalsete võimete järgi. Parkhursti kõrgemaks ideaaliks ongi õppetöö kohandamine iga õpilase või­metele ja huvidele. Valides oma maitse järgi töökava ja siis iseseisvalt tööta­des, näeb õpilane ise missugusel alal on temal tugevamad võimed ja õpib õieti hindama vaeva ning aega, mida tuleb pü­hendada üksikutele ainetele.

Alal, kus õpilasel on head võimed ja mille vastu tal ka huvi on, valib ta maksimumkava.  Aines, mis valmistab talle raskusi töötab õpilane miinimumkava järgi. Sellel on ülisuur tähtsus õpilase tööedus: koolis kaob mahajäänud, nõrga õpilase mõiste. Nõrgemate annetega õpilane ei jää teatavas aines  kellestki maha, sest tal pole kedagi taga ajada. Ta valib töömiinimumi ja töötab oma jõukohases tempos, ilma et oleks karta teiste õpilaste ette jõudmist. Samuti ei tunne õpilane ennast teistest mahajää­nud olevat pärast pikemat puudumist, näit. haiguse puhul, olgugi et tal tuleb siis rohkem töötada. 

Andekate õpilaste võimed leiavad samuti Daltoni-süsteemis täielikku are­nemist. Nende kiirele mõtlemisele ja sügavamatele huvidele ei ole enam takistuseks nõrgemate õpilaste aeglane edasijõudmine.

Tööjuhised on Daltoni kavas olu­lise tähtsusega. Parkhurst ise arvab, et kogu töö edu olenebki sellest kuivõrd juhised on läbi mõeldud ja täpsalt välja töötatud. Õpetajal tuleb arvestada töö määramisel õpi­laste võimeid, andes õpilastele jõukohaseid ülesandeid.

Tööjuhised peavad olema tingi­mata kirjalikud. Nad sisaldavad hari­likult järgmisi punkte:

1. Sissejuhatus huvi äratamiseks uue ülesande vastu.
2. Teema ehk ülesande tuum.
3. Juhised töötamiseks.
4. Ülesanded lugemiseks, kirjutamiseks, päheõppimiseks jne.
5. Tarvisminevad õppeabinõud, mis leiduvad laboratooriumis; kirjanduslikud allikaid.
6. Jooniste, mudelite valmistamine ja teised tööd, mis seotud antud ülesandega.
7. Töö arvestamine ülesande täit­misel. 

Individuaalse töö kõrval tööjuhiste järgi tarvitatakse ka rühmatööd, kus õpilased jaotavad endi vahel laiema teema üksikud osad ja aitavad üksteist töö läbiviimisel. Iga õppeaasta ja õppeaine kava ja­guneb kümneks kuuülesandeks ja need oma kord neljaks nädalateemaks.

Individuaalse laboratoorse töö kõrval on Daltoni koolides igapäev ka harilikke „klassitunde”. Sel viisil sün­nib usuõpetuse, laulmise, võimlemise ja võõrkeelte õpetamine, kus individuaalne tööviis ei ole otstarbekas. Peale selle on ka ühiseid tunde selleks, et teha aine tervikulise osa läbitöötamise järel tarvilikke kokkuvõtteid ja arutada ühiselt töö kestel tekkinud küsimusi. Ka võib õpetaja üldisi juhiseid anda kogu klassile enne ülesande täitmist, näi­teks matemaatikas põhivalemite tuleta­mine jne.

Edukaks töötamiseks Daltoni kava järgi on tingimata tarvilik õige aja jaotamine ja selle kasutamine õpilase enda poolt. Õpilase töö annab seda pare­maid tulemusi, mida paremini ta oskab arvestada talle antud aega, tarvisminevat jõukulu ja huvi asja vastu ning kõike seda tasakaalustada.