Helen Parkhurst lõi Dalton'i plaani lahendamaks didaktilisi ja organisatoorseid probleeme klaasiruumis, kus õppisid koos erinevas vanuses õpilased. Tema sooviks oli luua uus hariduslik süsteem, mis võimaldaks igal lapsel õppida vastavalt tema vajadustele, huvidele ja võimetele. Plaan on nime saanud Dalton'i linnas Massatchussets'i osariigis asuva keskkooli järgi, kus Helen Parkhurst õpetas. Esimesed selged kontseptsioonid Dalton'i plaani kohta on Parkhurst'i märkmetest leitavad juba 1905. aastast.
Helen Parkhurst üritas luua süsteemi, kus õpilane pole mitte informatsiooni passiivne saaja, vaid aktiivne pool, kes kasutab oma käitumises talle antud kohustusi ja vabadust. Tänapäeval on Dalton'i plaani põhiprintsiipideks vastutus, iseseisvus ja koostöö. Helen Parkhurst pidas algse Dalton'i plaani printsiipideks töötamise ja koostöö vabadust.
Dalton'i plaani printsiibid:
VABADUS ja VASTUTUS - võimalus ja vajadus teha otsuseid ning nende eest vastutust võtta;
ISESEISVUS - õpilaste vaadete kujundamine, huvide küpsemine ja süvenemine, keskendumine tööd tehes, autonoomsus, oma lahenduste leidmine, efektiivne ajakasutus;
KOOSTÖÖ - vajalik oskus, mida läheb vaja terve ülejäänud elu, võimalus töötada kas paarides või gruppides, oma seisukohtade selgitamise oskus, üksteise aitamine, austus ümbritsevate inimeste suhtes.
Dalton'i plaani järgi õpetades jääb õpetaja peamiseks ülesandeks õpilaste jaoks töö ette valmistamine, andes seejuures võimalikult lühidaid ja täpseid instruktsioone. Selles hariduslikus protsessis pole õpetaja juht, vaid pigem juhendaja ja vajadusel ka nõuandja.
Õpilased on Dalton'i plaani järgi haridusliku protsessi tuumaks ning õppimist iseloomustab eelkõige kogemusest õppimine.
 |
| Helen Parkhurst koos lastega raadiosaadet tegemas. |
No comments:
Post a Comment